Jaak Urmet

Luuletus

Kasutasin Jan Kausi, Wimbergi ja Andres Ehini luuletusi

Kõnekäänud

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.


Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.


Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Raamat

F. R. KREUTZWALD

1. Kus möödus Teie lapsepõlv?
Minu lapsepõlv möödus virumaal.

2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?
Natuke kuulasin ja ema või vanaema jutustas.

3. Kus Te omandasite hariduse? Mis keeles toimus õppetöö?
Omandasin hariduse Rakvere linna-algkoolis, Rakvere kreiskoolis, Tallinna kreiskoolis ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Õppetöö toimus saksa keeles.

4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?
Jah oli

5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?
Jah, pakkus küll.

6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?
Elust enesest.

7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist?
Ma alustasin selle kirjutamist aastal 1850.

8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?
Ei, ma arvan, et seen on sama väärne mu teiste töödega.

9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega ?
Ei olnud täpsemaid kukupuuteid.

Rahvaluule

1. ei lausu musta ega valget - On vait
2. mängib esimest viiulit - On liider
3. leidis uue omaniku - Lahkus
4. on pigis- On täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - Lahkus
6. nagu hane selga vesi - Mõtetult tegutsema
7. võttis jalad selga - Läks ära
8. nagu kass ja koer - Ei pea kunagi kaua vastu
9. kahe silma vahele jääma - Ununema
10. nagu vorst koera kaelas - Ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - Puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - Äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - Väga vaene
14. liimist lahti - Halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - Täiesti segamini
16. nagu lepse reega - Väga kiiresti
17. nagu õlitatud välk - Väga lihtsalt
18. vasikaga võidu jooksma - Mõttetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - Väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - Ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma

Muistend

1. Metsahaldjas
2. Katk
3. Näkineiu
4. Ussikuningas
5. Luupainaja
6. Vanakuri
7. Libahunt

Muinasjutt

Muiste elas maailma üks mees.Tema nimi oli Ants. Tal oli palju loomi. Kõik nad olid õnnelikud. Ükskord juhtus hirmus lugu, ta kukkus kaevu, ta jäi imekombel terveks, sest talle tuli appi .naabrimees. Abilised olid sõbralikud naabrid. Pärast seda läks Ants laia maailma rändama. Ta käis kõunas, põhjas, idas, läänes, Lõpuks jõudis ta ..................................................................Seal elas ................................................................ Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus ............................................................................................................ tundis, et on lõpuks leidnud ............................................................. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad ............................................................. siiani. Sellest annab teada ..............................................................

Regivärsiline rahvalaul

1.

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.

2.


Laulik oli mu isani, - Ema, isa laulsid laulikust.
laulik oli mu emani,
laulik väike vennikene, - Laulik mõeldud lastele.
laulik lapse kiigutaja,
laulik peab minustki saama.
Ei ma tohi olla tumma, - Ei tohi vihane olla.
ei viitsi vihane seista,
pikki mokkida pidada.
Ma pole tummade toasta, - Ma pole vaikne.
ega vaikide vahelta.

Ehitame regilaulu

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punane põõsas,
teine on sinine põõsas,
kolmas kuldne .
Sinisirje linnukene,
kullakarva pääsukene
lendas ses punapõõsas,
lendas ses sinipõõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi tähed ,
tegi tüki suure ,
nädaliku neljandat suunda ,
veerandiku teist kuuda.
Siis hakkas mune munema.
Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ühe kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
nädaliku viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks ,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku teist luuda
veerandiku praeguseks .
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie ...

Rahvaluule tunnused

Anonüümselt levimine
Varieeritud looming
Kollektiivne looming
Suuline, levis suuliselt
Teisenemine
Peegeldab ümbritsevat keskkonda
Rahvalik kunst