Ega isa ja ema pole veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti, siis enda tuppa ja läheb mõttesse vajunult kööki. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest, mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on teoksil Gregoril ja Martenil ? Mida iganes minda nad ajavad, iks on Marten nüüd selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Georgile öelda, et raha ei saa, siis annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast, et millesse on nad küll ennast mässinud, mis tüüpidega? Äri neil küll läheb, et nüüd lausa nende elu on ohus. Mõtle, et Georg võiks surma saada, ajab tal kõhus kõik keerama. Appi!
Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi. Meil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rääkima, kellegagi aru pidama, mõne täiskasvanuga. Seda sorti asjadest rohkem teab, aga kellega? Villem on kaugel, Võsul ja telefoniga seda asja ära ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja vaevalt ta mõistab ise midagi taolist äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida nägu täiesti ettearvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja tänada, et tema tütre sõpru plaanitaks mõrvata ise ? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Mida ta üldse teha saaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment